Hei, pole ammu näinud. Nagu näha, minu lubadusest siia tihemini kirjutada, ei saanud mingit asja. Mitte, et mu elus midagi huvitavat poleks vahepeal toimunud. Pigem otse vastupidi, aga ma minu laiskuse peale ei hakka isegi mitte kõige kirkamad sündmused, milleks võiks kirjutada.

Mis ma siis teinud olen?

Vahepeal on mõõdunud ca.....2 kuud? Selle aja jooksul on minust saanud kriminaal, sain ka oma karistuse kätte selle eest. Mitte midagi erilist aga ka mitte midagi kiiduväärset kahjuks, kui see nii oleks, siis ma laaberdaks mööda tänavaid ja loodaks, et täna saan veel millegiga uhkeldada.

Peale selle sai 10. klass edukalt läbitud, isegi füüsika eksami tegin viiele.....HAHAHA, SUCKERS. Ilmselgelt oli see mõeldud neile, kes eksamit 5 ei saanud(lillekülakad). Olen ikka õelus küll, aga ma ei kahetse oma sõnu. :D

Veel ägedat toimus päeval, mil Merilin ja Ode Liis kirbuturul oma asju müüsid. Mängisin neile nö ostjat, koguaeg nende müüdavate hilpude seas sobrades, mis kusjuures aitas. Võibolla ehk välja jätta need korrad, kui ma igasugu lahedaid ja vähem lahedaid särke ja tope selga proovisin(nagu see sadomaso stiilis roosa jakk) ja kui Merilin oma liputaja mantliga ringi käis. Aga ega ma sealt tühjade kätega lahkunud, ega muidu parima kliendi tiitli pälvinud, kui ma poleks sealt lahkunud ca 8-9 kirbuka ostuga, millest mõned riideesemed sain põhimõtteliselt tasuta või täiesti rahata.. kõige rohkem meeldis mulle Odelt saadud hädavajalik must kleit, sest nagu Ode Liis ütles: "Igal tüdrukul peab olema oma little black dress."



Mis veel? Mmm.....Reedel, ma oletan, et see oli reede, käisin ma lõpuks Nele uues korteris, pärast seda, kui see Nele poolt asustatud sai. Päris ilus korter, võrreldes sellega, mis see algul oli. Väga mõnus oli kooki süüa ja teed juua, kuulata muusikat ja niisama lebada. Aga mitte see ei jäänud mulle äga kirkalt meelde, vaid hoopis tore härra bussipeatuses. Kõik oleks olnud tore, kui ta oleks vaid maganud, aga vaatepilt pikali urineerivast mehest, kes loodetavast kogu tema hoogsate käe liigutuste ajal ikka oma häda tegi, oli ikka päris.....naljakalt rõve. Viimasel ajal on üldse palju asotsiaalseid inimesi kohates raske normaalseks jääda, sest nad suudavad igakord nii tülgastavad olla. Aga eks see vist olen ainult mina, kes nii teeb.

Selle toreda jutukesega, mis vähemalt mingi hetkegi Sinu, mu lugeja, mõtetes edasi urineerib, soovin ma ilusat suve ja hullumeelselt pikka jaanipäeva.


Anu-Mari.