reede, 31. detsember 2010
esmaspäev, 13. detsember 2010
KÄES ON JÕULUAEG!!
Just nii, ka mina olen lõpuks jõulumeeleoluga nakatunud!!
Kuulan palju jõululaule ja tegin isegi omale ülesandeks õppida selgeks ehk tuupida pähe enamus jõululugusi. Mitte et ma neid poleks elu sees kuulnud, lihtsalt sõnad kipuvad aasta jooksul meelest ära minema.
Eriti meeldib mulle White Christmasi laulda, arvatavasti kuna selle sõnu ma enamvähem mäletan eelmise aasta vahetundidest, kus Ode Liisi ja Meriliniga seda kaasa laulsid, kui seda raadiost lasti.
Valgetest jõuludest rääkides, käis vahepeal Tallinnas Monika, kes pillutas terve linna lund täis ja mina kes ma tavaliselt selle peale pühaviha täis lähen, sest nüüd on ju veel rohkem lund, ei läinud isegi närvi. Naljakas, aga mulle tegelikult see torm isegi meeldis. Isegi see jube tuisk tundus armas.
Ei oskagi öelda, mis mul hakanud on. Olen vist inimeseks hakanud ja lõpetanud suure lume vihkamise.
Aga suusatamise vastu ma nii sooje tundeid ei jaga ja veel järgmine veerand on suusaveerand ;/. Ma ei taha mõeldagi sellele, kuidas ma Nõmme rajal kõigile ette jään ja iga 5 meetri järelt pikali lendan. Oleks siis, et ma oskaks suusatada ja ma seda vihkan aga looda saa. ;/ Vähemalt peaks see aasta lootus olema vahelduseks äkki hoopis uisutamas käia.
Kui Ode Liis või Merilin peaks seda lugema, siis mul on teile veel üks 2012 jagada -
täna kummitas mind terve päev lugu Glee'st!!! Ja arvestades, et mulle hakkas see lugu meeldima, siis võib juhtuda, et hakkan seda vaheajal vaatama.
Selleks korraks sai jälle midagi südamelt ära räägitud, ma loodan, et see oli teile sama huvitav kui mulle.
Tsauka,
Anu-Mari.
Just nii, ka mina olen lõpuks jõulumeeleoluga nakatunud!!
Kuulan palju jõululaule ja tegin isegi omale ülesandeks õppida selgeks ehk tuupida pähe enamus jõululugusi. Mitte et ma neid poleks elu sees kuulnud, lihtsalt sõnad kipuvad aasta jooksul meelest ära minema.
Eriti meeldib mulle White Christmasi laulda, arvatavasti kuna selle sõnu ma enamvähem mäletan eelmise aasta vahetundidest, kus Ode Liisi ja Meriliniga seda kaasa laulsid, kui seda raadiost lasti.
Valgetest jõuludest rääkides, käis vahepeal Tallinnas Monika, kes pillutas terve linna lund täis ja mina kes ma tavaliselt selle peale pühaviha täis lähen, sest nüüd on ju veel rohkem lund, ei läinud isegi närvi. Naljakas, aga mulle tegelikult see torm isegi meeldis. Isegi see jube tuisk tundus armas.
Ei oskagi öelda, mis mul hakanud on. Olen vist inimeseks hakanud ja lõpetanud suure lume vihkamise.
Aga suusatamise vastu ma nii sooje tundeid ei jaga ja veel järgmine veerand on suusaveerand ;/. Ma ei taha mõeldagi sellele, kuidas ma Nõmme rajal kõigile ette jään ja iga 5 meetri järelt pikali lendan. Oleks siis, et ma oskaks suusatada ja ma seda vihkan aga looda saa. ;/ Vähemalt peaks see aasta lootus olema vahelduseks äkki hoopis uisutamas käia.
Kui Ode Liis või Merilin peaks seda lugema, siis mul on teile veel üks 2012 jagada -
täna kummitas mind terve päev lugu Glee'st!!! Ja arvestades, et mulle hakkas see lugu meeldima, siis võib juhtuda, et hakkan seda vaheajal vaatama.
Selleks korraks sai jälle midagi südamelt ära räägitud, ma loodan, et see oli teile sama huvitav kui mulle.
Tsauka,
Anu-Mari.
teisipäev, 23. november 2010
Tolmuimeja ja talv
Kui miski muu veider minu puhul ei tundu, siis fakt, et lülitan iga kord arvutisse minnes sisse ka oma tolmuimeja, on ikka puhas veidrus küll.
Täpselt nii, te kuulsite õigesti. Mul lihtsalt on kerge arvuti kriis, kus läppaka ventilaator põriseb ja kõriseb ja lõpuks üle kuumenedes välja lülitab.
See on mu teine katse postitust ülesse panna, sest eelmine kord lülitas end arvuti poole kirjutamise pealt välja.
Kuna kätte on saabunud talv, siis mina keeldun õue minemast. Miks on vaja seda külma valget ollust? See on ilus vaatepilt ainult mõneks ajaks, pärast seda saab temast nõme nuhtlus. SAAGU LÄBI JUBA!!
Suve ootuses,
Anu-Mari.
Täpselt nii, te kuulsite õigesti. Mul lihtsalt on kerge arvuti kriis, kus läppaka ventilaator põriseb ja kõriseb ja lõpuks üle kuumenedes välja lülitab.
See on mu teine katse postitust ülesse panna, sest eelmine kord lülitas end arvuti poole kirjutamise pealt välja.
Kuna kätte on saabunud talv, siis mina keeldun õue minemast. Miks on vaja seda külma valget ollust? See on ilus vaatepilt ainult mõneks ajaks, pärast seda saab temast nõme nuhtlus. SAAGU LÄBI JUBA!!
Suve ootuses,
Anu-Mari.
pühapäev, 14. november 2010
Esimene postitus ftw!
Tere,
saage tuttavaks, mina olen Anu-Mari. Järgnevas postituses vastan küsimustele, mis peaks tegema arusaadavamaks, miks ja kuidas ma siia imelisse kohta(blogisse) sattusin.
Miks ma selle blogimise ette võtsin?
Minu põhjuseks pole see, et kõik blogivad ja mina tahan nüüd nende ka just sellepärast blogida, ei ihka olla teistemoodi, pigem just enda moodi mõõdukas koguses.:D
Tegelikult on põhjus palju sügavam ja ägedam. :D
Üks põhjuseid on muidugi see, et mul on tekkinud palju vaba aega, mida ma ei oska ära täita millegi huvitavaga, ehk siis olen selline nolife, et mark kohe.
Teine põhjus on see, et kunagi ammu tegime Meriliniga arvutiõpetuse tunni jaoks blogi, ja teate? mulle hakkas täitsa meeldima.
Kes ei tea(kui keegi siia eksib, siis vaevalt sellest teab), et mina ja Merilin tegime tunni jaoks feilide blogi, peamiselt elust enesest. Lõppes sellega, et mina rääkisin oma üpriski jubedaid feile ja Merilin teiste omadest, mis oli kohati ebaaus, sest mina rääkisin ju oma juhtumisi. :D Ilmselgelt pole ta nii avameelne ja margivaba inimene, kui mina.
Kuidas ma sellele mõttele alles nüüd jõudsin?
Ehh, täna hommikul igavusega mõtlesin, et elust on midagi puudu ja mis see oli.... blogitamine. Täitsa jube, mis?
Miks kurat, ma neid küsimusi endale esitan?
Ma ka ei saa eriti aru, suht skisofreenne tegevus. Peaks lõpetama selle. :D
Igastahes, selline oli minu esimene postitus, tuleb tulevikus veel postitusi ja kui keegi minu postitusi ka loeb, siis loodan, et Sulle, mu kallis lugeja, see huvi pakub ja meelt lahutab.
Tsau, varsti näeme,
Anu-Mari
saage tuttavaks, mina olen Anu-Mari. Järgnevas postituses vastan küsimustele, mis peaks tegema arusaadavamaks, miks ja kuidas ma siia imelisse kohta(blogisse) sattusin.
Miks ma selle blogimise ette võtsin?
Minu põhjuseks pole see, et kõik blogivad ja mina tahan nüüd nende ka just sellepärast blogida, ei ihka olla teistemoodi, pigem just enda moodi mõõdukas koguses.:D
Tegelikult on põhjus palju sügavam ja ägedam. :D
Üks põhjuseid on muidugi see, et mul on tekkinud palju vaba aega, mida ma ei oska ära täita millegi huvitavaga, ehk siis olen selline nolife, et mark kohe.
Teine põhjus on see, et kunagi ammu tegime Meriliniga arvutiõpetuse tunni jaoks blogi, ja teate? mulle hakkas täitsa meeldima.
Kes ei tea(kui keegi siia eksib, siis vaevalt sellest teab), et mina ja Merilin tegime tunni jaoks feilide blogi, peamiselt elust enesest. Lõppes sellega, et mina rääkisin oma üpriski jubedaid feile ja Merilin teiste omadest, mis oli kohati ebaaus, sest mina rääkisin ju oma juhtumisi. :D Ilmselgelt pole ta nii avameelne ja margivaba inimene, kui mina.
Kuidas ma sellele mõttele alles nüüd jõudsin?
Ehh, täna hommikul igavusega mõtlesin, et elust on midagi puudu ja mis see oli.... blogitamine. Täitsa jube, mis?
Miks kurat, ma neid küsimusi endale esitan?
Ma ka ei saa eriti aru, suht skisofreenne tegevus. Peaks lõpetama selle. :D
Igastahes, selline oli minu esimene postitus, tuleb tulevikus veel postitusi ja kui keegi minu postitusi ka loeb, siis loodan, et Sulle, mu kallis lugeja, see huvi pakub ja meelt lahutab.
Tsau, varsti näeme,
Anu-Mari
Tellimine:
Postitused (Atom)