Postitus üle pikapikapika aja

Hei,

viimasest korrast, kui ma siia kirjutasin on möödunud päris pikkpikk aeg ja selle aja jooksul on juhtunud nii mõndagi huvitavat ja vähem huvitavat......

1) Sai juuksed punakaks värvitud, päris punaseks aga värvusid ainult välja kasvanud juured. See kõik oli minu jaoks nii lummav ja äge, sest kõik kes mind teavad, teavad ka minu nõrkusest ilusate punaste juuste vastu, nii et olin tavapärasest veel nartsistlikum.



2) Olin tubli tüdruk terve esimese poolaasta koolis ja sain kursuse hinneteks vaid neljad ja viied, kuid nagu ikka peab minuga juhtuma mingi veider vahejuhtum, sest muidu see siin mainituks ei saaks. Nimelt unustati mind aktusel nelja-viielisena ette kutsuda. Muidu poleks selles olnudki midagi erilist, kui see poleks olnud mul juba 3 kord elu jooksul, mil mind ära unustatakse, ja fakt, et ma olin klassi ainus nelja-viieline. Tubli töö Lilleküla! :D

3) Minu ligi tund aega pikk orienteerumine Nõmme mändide vahel. Ei, seda ei teinud ma kuna ma hirmsasti armstan pimedas külmas ja ülimalt väsinuna pikki rännakuid teha, lihtsalt kuna olin jätnud mõned asjad sõbranna poole(k.a minu võtmed) ja mina loll funktsioneerin tavapärasest veel halvemini, ajades segamini parema ja vasaku. Nii ma siis otsisingi sõbranna maja nagu lollakas teiselt poolt tänavat. Lõpuks järelemõeldes, sain oma ilmselgest lollusest aru ja võtsin suuna õigele poole. Tuli välja, et oleksin oma tunni ajase jalutuskäigu asemel, vaid minuti-paariga hakkama saanud. Pärast sain omale tiitli " ära eksimise maailmameister". Ma ei hakka sellele vastu vaidlema, ise olin ju süüdi selles lolluses.

Selleks korraks on siis vahejuhtumid vist kirja saanud, kui miskit meenub ja arvuti ikka veel elus püsib, siis tulen jälle siia ja kirjutan veel midagi huvitavat.

Olge tublid, püüan ise ka tublim olla ja rohkem kirjutada ja kõike muud toredat.
Anu-Mari.

2011!

Kõige pealt ütlen kohustusliku HEAD UUT AASTAT!!!!!!

Aga mitte ainult uut aastat ei tahtnud soovida, nimelt tahan rääkida hoopis sellest, mis on juba alanud aasta toonud.

Olime Ode Liisi ja Meriliniga minu klassiõe juures peol, tantsisime ja niisama ajasime juttu aga kui kell sai 00:00 ja kõik juba väljas olid, hakkas hullem kallistame, see juures ka üles tõstmine(jook käes pole eriti lõbus). Ode oli nii armas ja tegi südame soojaks sellega, et ta kõigile omale kallitele inimestele helistas ja meile(Merilinile ja mulle) uus aastat soovis temale omasel moel. ;)
Pärast seda suutis mulle Ode teha tünga, mis oli jumal tänatud tüng, sest vastasel juhul oleksin ma põhimõtteliselt foobiliseks kätte läinud. Ja lõpuks lükkasid nad mind veel Meriliniga külma hange, mille üle ma eriti õnnelik ei olnud, aga ma annan neile andeks, sest nad on ikkagi ägedad aga kiuslikud sõbrannad, kelleta elu oleks nii igav.

Pärast seda ootasime Mariat, millega kaasnes ka omamoodi huvitav osa õhtust, lõpuks asi lahenes ja pidu läks uue hooga edasi. Kuni uksele koputas härra politseinik.
Kõik jooksid peitu, mõni hüppas isegi aknast välja, teised jooksid metsa. Mina läksin aga ühte ohutumasse paika kogu maja peale, ehk vetsu. Tänu jumalale sattusin ma sinna Meriliniga koos. Seal me istusime vannis ligikaudu 2 tundi ja ärevusest isegi palvetasime, ei tea kas oli kasu aga vahele meie ei jäänud. Pärast seda algas suur koristamine ja kodusõit.
Jõudsin väsinud kui loom kell 7 koju.


Nii algaski 2011. Vägagi pingerohkelt, aga lõppkokkuvõttes hästi. Huvitav mis see aasta veel toob?